Ilupuud, -põõsad, hekitaimed

Lodjap-põisenelas

Kurdlehine kibuvits- 4,40 eur

Raberemmelgas Bullata ( suur) – 30 eur

Siberi kontpuu ( ULCAS17)- 4,70 eur

Jugapuu – Taxus Baccata Fastigiata ( HOTBF18)

Must Leeder- Samucus nigra Black Beauty ( PLSNB18) – 8,20 eur

Laiümara kasvukujuga põõsas. Kõrgus võib ulatuda kuni 4 meetrini, aga võiks hoida lõikamisega madalamana ja kompaktsemana, siis on põõsas tihedam.
Õitseb juunis, õied õrnalt roosad. Viljad mustad. Eelistab viljakat parasniisket mulda ning päikest, poolvarjulises kohas jääb purpurmust lehetoon kahvatumaks. Talub hästi kärpimist ning kevadist tugevat tagasilõikust. Soolotaim

Harilik Kuusk

Mägimänd

Sambucus racemosa- punane leeder ´Plumosa Aurea´

Kõrge põõsas. Noored lehed on pronksikarva, hiljem kollased lõhislehed. Õied on rohekaskollased, tihedates püstistes kobarates. Marjad on läikivad, oranžpunased, valmivad septembris ja on söödavad. NB! Seemned on mürgised. Kasvab päikeselises või poolvarjulises kohas. Külmakindel. Eelistab värsket viljakat mulda. Hea põõsas parkides ja linnahaljastuses kasutamiseks, samuti üksikpõõsana aedades.

Lodjap-põisenelas- Physocanrpus opulifolius Red Baro

Lodjap-põisenelas- Physocanrpus opulifolius  Dart’s Gold

Mägimänd- Pinus mugo Liliput- 16, 40 EUR

Harilik Kuusk- Picea abies Frohburg- 38, 30 eur

MAGESÕSTAR SCHMIDT-

Aretatud spetsiaalselt pöetava heki saamiseks. Tihedam, väiksemate, kenasti läikivate lehtedega. Kuni 1, 5 m kõrgune, tihe hekitaim. Õitseb mais rohekaskollaste õitega. Leplik kasvutingimuste suhtes. Päikeseline või poolvasrjuline kasvukoht. Istutatakse 25…40 cm sammuga

KULDSÕSTAR LAILA– 2-3 meetri kõrgust kuldsõstart (Ribes aureum) kasvatatakse peamiselt ilupõõsana. Tal on läikivad lehed, mis sügiseks kaunilt värvuvad ja kollased õied. Taim on külma- ja põuakindel. Pika puhkeperioodi tõttu ei ole talvised sulailmad talle ohtlikud. Mustad, pruunid või kollased iseäraliku maitsega marjad on samuti väärtuseks. Meie tavalised sõstra- ja karusmarjakahjustajad jätavad kuldsõstra puutumata. Seetõttu võiks ta olla koduaias tänuväärne ilus marjataim. Vili must, suur, piklik, hapumagus. Põõsas kollaste õite ja läikivate lehtedega, kasvab 2 – 3 meetri kõrguseks. Asendusvõrseid annab vähe, juurevõsa peaaegu üldse mitte.
Sort on aretatud Lätis.

KANADA KUUSK  ‘DAISY’S WHITE’ – Picea glauca

Tiheda võraline laikoonusjas sort. Puhkedes kuldkollaste okastega, mis hiljem muutuvad kollakasrohelisteks. Eelistab kasvuks parasniisket ja niisket pinnast. Ei talu enda lähedal teisi taimi, selles suunas lõpetab kasvamise ja kuju muutub kohe sopiliseks. Sobib hästi soolotaimeks.

Eelistab: poolvari Laius 0,5 m Kõrgus 1,5 m

SERBIA KUUSK ‘KAREL’ – Picea omorika

Hallikas-sinakasroheliste okastega väike kerajas aeglast kasvu kääbussort. Sobivad normaalsed ja isegi toitainete vaesed mullad. Ei talu seisvat vett. Kevadpäikese eest soovitame varjutada. Sobib kalmistule, väiksematele istutusaladele ja kiviktaimlasse.

Eelistab päikest  Laius 0, 75 m  Kõrgus 0, 75 m-

HARILIK KUUSK ´Frohburg´-Picea abies

Kasvukuju ja kõrgus oleneb sellest, kui kõrgele on taim poogitud. Juurekaelale poogitud taim hakkab roomama mööda maad. Tüvele (tavaliselt 1-1,5 m) poogitud taim kasvab samuti allapoole. Mullastiku ja valguse suhtes vähenõudlik. Hariliku kuuse üldised kasvutingimused.

HARILIK KUUSK ´Nidiformis´ –Picea abies

Aeglasekasvuline, tihe, lehterjas (pesakujuline) populaarne vorm. Kasvatab uusi horisontaalseid oksakihte. Okkad lühikesed, heledamad rohelised. 10 aastane taim võib kasvada kuni 0,4 meetri kõrguseks ja ligi 1 meetri laiuseks. Hariliku kuuse üldised kasvutingimused: suhteliselt nõudlik mullaviljakuse suhtes. Noored kasvud tundlikud kevadiste hiliskülmade suhtes, talvel väga külmakindel. Põuatundlik. Varjutaluv, kuid kasvab paremini päikselisel kasvukohal.

HARILIK KUUSK ‘Ohl-endorffii’ Picea abies 

Kõrgus 2-4 m. Väga ilusa, tiheda, ühtlase, noorelt keraja, hiljem laikoonusja kujuga vorm. Kevadel okkad nõrgalt kollakasrohelise värvusega, hiljem tumeroheline. Pinnase suhtes vähenõudlik, eelistab parasniiskeid viljakamaid muldi. Ei talu seisvat vett.

 SERBIA KUUSK ‘PENDULA’- Picea omorika 

Kitsassammasjas, sirgetüveline ja rippoksaline aeglast kasvu sort. Okkad kollakasrohelised. Mullastiku suhtes leplik, ei talu seisvat vett.  Sobib istutada üksikult koduaedades ja haljasaladel. 10 aasta kasv 3 m kõrgusesse ja 1 m laiusesse.   Päike, poolvari

KANADA KUUSK (VALGE KUUSK) ´ALBERTA GLOBE´ -Picea glauca

 Ereroheliste lühikeste okastega ning kääbusja kasvuga tihe laikoonusjas kuni kuhikjas 0,5-1 m kõrgune sort. 10 aastaselt 0,4 m kõrge ja 0,6 m lai. Niiskuse ja mulla suhtes vähenõudlik. Ei talu pinnavett.

Veigela ‘Candida’

Kasvukuju: püstise kasvuga põõsas.
Kõrgus: kuni 2m.
Lehed: paaritised ovaalsed, heitlehine.
Õied: kellukesekujulised, valged, juunis.
Kasvukoht: päikeseline kuni poolvarjuline.
Viljakad, kuivad kuni parasniisked mullad.
Kasutamine: üksikult ja rühmadena.
Märkus: karmil talvel külmub lumepiirini, kuid taastub kiiresti.
Vajab  sooja kasvukohta. Sobib Eesti saartele ja rannikualale.

Roheline forsüütia ‘Weber’s Bronx

Kasvukuju: püstine, tihe, jäikade okstega põõsas.
Kõrgus: 0,5-1m ja laius 1m.
Lehed: rohelised väikesed.
Õied: heledamad kollased, mais enne lehtimist.
Kasvukoht: päikeseline kuni kergelt varjuline, tuulevaikne, parasniiske, viljakas aiamuld.
Kasutamine: üksikult ja rühmadena või kiviktaimlas.

Forsüütia `Minigold` Forsythia cult.

↑ kuni 1m; → 1-1,5m; päike; õitseb V
Üks esimesi kevadisi õitsejaid, kompaktne püstine põõsas. Õied erkkollased, õitseb enne lehtimist. Eelistab parasniisket pinnast, kasvab ka tavalisel aiamullal. Lõigata kevadel pärast õitsemist ja enne lehtede puhkemist. Kasutatakse üksikult, rühmadena, vabakujulise madala hekina

Erkkollaste õite ja tumerohelise lehestikuga kuni 1 m kõrgune kompaktne püstine põõsas. Õitseb eelmise aasta kasvudel. Eelistab päikeselist kasvukohta.

Forsüütia ‘Freja’

kasvab kuni 1,5m kõrguseks. Kuldkollased õied. Õitseb mais, enne lehtimist. Üks esimesi õitsejaid! Eelistab parasniisket mulda ja päikselist, tuulte eest varjatud kasvukohta.

TIIVULINE KIKKAPUU Euonymus alatus

Tihe, laiuva kujuga põõsas. Rohelised keskelt hallikad, säravad lehed katavad tihedalt harunenud oksi. Väikesed valged õied. Peale lehtede langemist korkjad “tiivakesed” ja roosad viljad. Liiga märgadel kasvukohtadel jäävad kiratsema. Istutatakse eelkõige üksikpõõsana mõnda lehtpõõsagruppi või üksikuna murusse, kasutakse ka kiviktaimlas. Väga ilus erepunane sügisvärv!

Valgusnõue   Päike   Poolvari
Mugavus   laisk aednik
Vili   roosa kupar

Syringa × prestoniae- Prestoni sirel ‘Agnes Smith’

Kõrgus 2-3 m, laius 2 m.
Valgete, väiksemate lihtõitega sort. Püstised õisikud võrsete tippudes.
Pinnase suhtes pole taim nõudlik, sobib neutraalne liivsavimullaga pinnas. Happeline, turbane või kõrge pinnaveega muld sirelile ei meeldi. Viljakama pinnasega alal õitseb põõsas muidugi rikkalikumalt. Kehvas, toitainetevaeses paigas peaks mõnda uhket täidisõielist või erilist sorti kevadel täisväetise või kompostmullaga väetama ja põua ajal kastma. Päikesepaisteline koht soodustab samuti rikkalikumat õitsemist.

Syringa vulgaris Congo

K:2,5-3m L:2m Tumelillad õrnalt punaka varjundiga suured lihtõied. Mullastiku suhtes vähenõudlik. Päike-poolvari. Soolo ja raamistutuse taim.

Syringa vulgaris- harilik sirel ‘Mrs Edward Harding

Kõrgus 2,5-3 m, laius kuni 2,5 m. Õiepungad kirsipunased, täidisõied purpurpunased, pleegivad hiljem helelillaks. Õitseb mai-juuni. Sobib päikeseline või poolvarjuline kasvukoht, mullastiku suhtes vähenõudlik. Omajuurne

Harilik sirel Syringa vulgaris ‘Katherine Havemeyer’

Tugevakasvuline põõsas 2,5…3(4)m

Laius 2…3m

õied koobaltlillad, täidisõied, pöörised 1…2harulised, laikoonusjad, kuni 24cm pikad ja kuni 16cm laiad. Loetakse maailma 7 kõige ilusama sireli hulka.

Eelistab lubjarikast ja rikkalikuks õitsemiseks täispäikselist kasvukohta, varjus õitseb tagasihoidlikult.

Kasutada üksikult, vabakujulise hekina, rühmadena aedadesse ja parkidesse

Kirjeldatud 1922. aastal Prantsusmaalt

Harilik sirel ‘Michel Buchner”

Kasvukuju: tugevakasvuline, püstiste okstega, veidi laiuv põõsas.
Kõrgus: 2,5-3m, kuni 4m.
Lehed: rohelised, südajad, 5-12cm pikad.
Õied: suured lillakad, valge südamega, täidisõielised, juunis.
Kasvukoht: päikeseline kuni poolvarjuline. Leplik mullastiku suhtes,
eelistab lubjarikast mulda.

Syringa ×chinensis- ruaani sirel ´Saugeana´

Kõrgus ja laius 3-4 m. Aeglasekasvuline kerajas põõsas. Lehed sarnanevad kujult harilikule sirelile, kuid on väiksemad. Õied on punakas-lillad ja asuvad suurtes õisikutes 25-35 cm, lõhnavad. Külmakindel ja vastupidav liik. Pärsia sireli ja hariliku sireli vaheline hübriid.

 

NIPPONI ENELAS ‘JUNE BRIDE’- Spiraea nipponica

Keraja kujuga kääbuspõõsas, oksad püstised, tipust kaarduvad, kitsaste tumeroheliste lehtedega. Õied valged, paiknevad tihedalt pikki oksa, õitseb rikkalikult juunis. Kasvukohaks sobib nii päikeseline kui ka poolvarjuline koht, mullastiku suhtes leplik. Peale õitsemist lõigata välja, 2/3 võrra või võimalikult sügavalt, äraõitsenud õitega oksad. Okste latvu ei kärbita, kuna selle tulemusena ladvad harunevad ja ei teki iseloomulikke kaarjaid rikkalikult õitsevaid oksi.

Kasvukuju: püstise kasvuga, kääbusjas põõsas.
Kõrgus: 0,6-1m

Lehed: tumerohelised, läikivad
Õied: valged, koondunud pikki eelmise aasta võrseid, juunis

 

LAIUV TUHKPUU   Cotoneaster horizontalis

kõrgus kuni 0,5 m. Oksad rõhtsalt, hargnevad kaherealiselt, sulgjalt. Laiuv madal põõsas. Vanemad oksad hallikaspruunid, nõrgalt kestendavad, noored võrsed kollakaspruunid, karekarvased. Pungad tumepunased, karvased, võrse ligi hoiduvad, alumine osa lehepadja varjus. Vahelduvad terveservalised lihtlehed 0,5-1,2 cm pikad, nahkjad, munajad või ümmargused, nõelja tipuga, pealt läikivad, tumerohelised, alt heledamad, roodude kohalt karvased. Sügisel oranžid või punased, varisevad alles novembris.

Õitseb juunis. Õied väikesed, lehterjad, punased, paiknevad 1-2 kaupa. Vili kerajas, kuni 0,8 cm pikk, valminult punane, 2-3 luuseemnega. Valmib oktoobris.

Mullastiku suhtes vähenõudlik, kuid eelistab lubjarikkamaid muldi. Poolvarjutaluv. Paljuneb vegetatiivselt.

Kõrgus: kuni 0,3m.
Laius: kuni 1m.
Lehed: tumerohelised, pisikesed ümarad, sügisel punased.
Õied: valged, mais – juunis.
Kasvukoht: päikeseline – varjuline, kõik aiamullad.
Kasutamine: pinnakattetaimena, kiviktaimlates, külmakindel. Punased viljad jäävad okstele sageli kuni uue aastani.

 

VÕNK-PÄRGENELAS ‘CRISPA’

Poolroomav pinnakattetaim.
Dekoratiivsed kaarjad võrsed. Lehed on tugevalt lõhestunud. Sügisel omandab ruskjaskollase värvi. Õied on valkjasrohelised, tihedates kobarates, VI-VII. Vähenõudlik mullastiku ja niiskuse suhtes.Sobib nii päike kui poolvari. Nõlvade, kallakute jm. raskesti hooldavate pindade katmiseks. Samuti alpiaeda, lillepeenrasse ja kalmistutele.

Päike   Poolvari,  lõikamine peale õitsemist

Exochorda ×macrantha- suureõieline õisenelas ´The Bride´

Kaarjate okstega põõsas, kasvab kõrgusesse kuni 1,2 m. Lehestik roheline, õied lumivalged, 6-11 kaupa kuni 10 cm pikkuses õisikus. Õitseb mais – juunis. Päike kuni poolvari, parasniiske kuni kuiv muld. Soe, külmade tuulte eest kaitstud kasvukoht

Spiraea x cinerea- tuhkur enelas ´Grefsheim´

Kõrgus ja laius kuni 1,5 m.
Hallikate lehtedega kaarjate okstega põõsas. Õitseb mais, õied valged, õitsemine rikkalik. Vähenõudlik mullastiku suhtes. Talub poolvarju.
NB! Õied tekivad eelmise aasta võrsetele, seepärast teha kärpimised kohe pärast õitsemist!

NIPPONI ENELAS ‘GERLVE’S RAINBOW’

Püstine põõsas, millel on kergelt kaardus oksad.
Lehed on kollase-punase-rohelise kirjud. Õied on valged. Mullastiku suhtes on vähenõudlik. Eelistab päikeselist kasvukohta, kuna varjus kipuvad lehed olema ebamäärast värvi. NB! Pärast esimest õitsemist lõigatakse äraõitsenud raagudega ladvad maha, noored võrsed õitsevad paari nädala pärast uuesti.

Päike,    lõikamine peale õitsemist

Nipponi enelas ‘Halward’s Silver’ –Spiraea nipponica

Kasvukuju: kaarjate okstega kompaktne kerajas põõsas
Kõrgus: 1m
Lehed: tumerohelised, kitsas elliptilised
Õied: valged, asuvad kännasjates õisikutes, eelmise aasta võrsetel, juunis
Viljad: punased, väikesed
Kasvukoht: päikeseline kuni poolvarjuline, leplik mullastiku suhtes
Kasutamine: üksikult, rühmadena ja hekina aedades ja haljasaladel.

 VÄRDENELAS ‘GOLD FOUNTAIN’-Spiraea x vanhouttei ‘Gold Fountain’

Tugevakasvuline põõsas, kollase lehestikuga, valgete õitega.
Mullastiku suhtes on vähenõudlik. Sobib nii päikeseline kui poolvarjuine kasvukoht. NB! Pärast esimest õitsemist lõigatakse äraõitsenud raagudega ladvad maha, noored võrsed õitsevad paari nädala pärast uuesti.

Päike   Poolvari ,    lõikamine peale õitsemist

Jaapani enelas ‘Albiflora’-Spiraea japonica

Kasvukuju: tihe, madal põõsas.
Kõrgus: 0,6m.
Laius: 0,6m.
Lehed: rohelised, pikad.
Õied: valged, sama aasta võrsetel, juulis-augustis.
Kasvukoht: päikseline kuni poolvarjuline. Vähenõudlik, kõik aiamullad.
Kasutamine: üksikult, rühmadena, lausistutusena ja madala hekina.
Märkus: kevadel 2/3 põõsast tagasi lõigata.

 Mägienelas ‘Nyewood’ –Spiraea alpina

Kasvukuju: madal, kompaktne põõsas.
Kõrgus: 0,3 m
Laius: 0,3-0,5 m
Lehed: tumerohelised
Õied: lillakasroosad,sama aasta võrsetel, juulis-augustis.
Kasvukoht: päikeseline kuni poolvari, mullastiku suhtes vähenõudlik.
Kasutamine: alpiaedades, lillepeenardes, üksikult ja rühmadena

Jaapani enelas ‘Nyewoods Gold’-Spiraea japonica

Kasvukuju: Tihe, püstine põõsas.
Kõrgus: 0,4-0,6m
Laius: 0,4-0,6m
Lehed: Puhkedes punakasrohelised, hiljem kollased
Õied: Roosakaspunased, juulis- augustis.
Kasvukoht: Päikseline kuni poolvarjuline. Vähenõudlik, sobivad kõik aiamullad.
Kasutamine: Üksikult, rühmadena, lausistutusena ja madala hekina.
Märkused: Kevadel 2/3 põõsast tagasi lõigata.

Jaapani enelas ‘Firelight’ –Spiraea japonica

Kasvukuju: püstine, tihe põõsas.
Kõrgus: 0,7-1m.
Laius: 0,7m.
Lehed: kollakasrohelised.
Õied: punakasroosad,sama aasta võrsetel, juulis- augustis.
Kasvukoht: päikeseline, parasniiske aiamuld, vähenõudlik.
Kasutamine: üksikult, rühmadena, laus-istutusena ja hekina.
Märkus: kevadel 2/3 põõsast tagasi lõigata, õitseb rikkalikumalt.

Jaapani enelas ‘Magic Carpet’ – Spiraea japonica

Kasvukuju: püstine tihe põõsas.
Kõrgus: 0,5-0,8m

Laius: 0,6-0,8m.
Lehed: puhkedes oranzikas-kollased,  sügisel pronksjas-punased,
suvel kollased (suvel on võrse tipus olevad lehed oranžikas- kuni punakaskollased), sügisvärv oranzikas-kollane.

Õied: roosakspunased, juulist augustini.
Kasvukoht: päikeseline, kasvab kõigil vett läbilaskvatel muldadel.
Kasutamine: üksikult, rühmadena, aedades, haljasaladel.
Märkused: kevadel lõigata vähemalt 1/3  tagasi.

Jaapani enelas ‘Goldmound’ Spiraea japonica

Kasvukuju: madal tihe ümar põõsas.
Kõrgus: 0,6m.
Lehed: väikesed, puhkedes erekollased, võrsetipud sidrunkollased,  hiljem sügavkollased.
Õied: roosakaspunased, juulis-augustis.
Kasvukoht: eelistab päikest, vähenõudlik.
Kasutamine: üksikult, rühmadena, laus-istutusena ja madala hekina. Kiviktaimlas.
Märkused: igal kevadel tugevasti tagasi lõigata

Jaapani enelas ‘Dart’s Red’ –Spiraea japonica

Kasvukuju: tihe, püstine põõsas.
Kõrgus: 0,7-1m.
Laius: 0,7m.
Lehed: puhkedes punakasrohelised.
Õied: purpurpunased, juunis- augustis.
Kasvukoht: päikeseline kuni poolvarjuline, parasniiske aiamuld.
Kasutamine: üksikult, rühmadena ja hekina.
Märkus: kevadel 2/3 põõsast tagasi lõigata, õitseb rikkalikumalt.